|
VIIULIKUNSTNIK
JULIUS EDUARD SÕRMUS
Julius
Eduard Sõrmus sündis Tartumaal Luunja vallas Kure
talus 9. juulil 1878. a. Tema isa Jaak Sõrmus oli
tuline C.R. Jakobsoni pooldaja. Väikesele Juliusele läksid
hinge isa sõnad parunite vägivallast ja ülekohtust
talurahva vastu. Juliuse ema Leena Sõrmus oli vaikse ja
leeb iseloomuga, kellel oli ilus lauluhääl. Ema voki kõrval
istudes ja tema lauluviise kuulates kasvas pisikeses
Juliuses armastus muusika vastu. Kui Julius oli 6-
aastane, kinkis isa talle viiuli. Esimesed õpetused
viiulimängus sai Julius külarätsepalt ja kohaliku
keelpilliansambli juhilt Gustav Puksilt. |
|
| Kooliteed
alustas J.E. Sõrmus 1888.a. Hugo Treffneri eragümnaasiumis.
Gümnaasiumi päevil mängis ta viiulit koos tookordse
arstiteaduse üliõpilase Johann Kelderiga. Oma esimesed
kontserdid andis J.E. Sõrmus oma kodus Kurel ja
naabritalus Ansi aias tamme all. 1899.a. astus J.E. Sõrmus
Tartu ülikooli, kus õppis esialgu õigusteadust ja
siirdus 1900.a. ajaloo-keeleteaduskonda üle. 1902.a. läks
J.E. Sõrmus Peterburi, et end seal viiulimängus edasi
arendada. Ta astus sealsesse konservatooriumi, kus ta õppis
viiulipedagoogi Leopold Aueri viiuliklassis. Kuid J.E. Sõrmusel
tuli see ülesanne lõpule viimata jätta, sest oma
revolutsioonilise tegevuse pärast (lendlehtede
levitamine, sütitavate |
|
|

|
|
J. E. Sõrmus esinemas |
|
|
kõnede
pidamine), oli ta tsaaripolitsei poolt tagaotsitavate
nimekirja võetud, mille tagajärjel pidi ta Peterburist
lahkuma. Pärast Peterburist lahkumist algas J.E. Sõrmusel
välismaareis, mis viis teda ligi kolmekümnele Euroopa
maale, kus esines arvukate kontsertidega. Tal õnnestus
Pariisi konservatooriumis ja Saksamaal tuntud
viiulikunstnkiu Henri Marteau juures oma viiulimängu
oskust täiendada. Eestis olid tal suuremad kontserdid
1914. ja 1922. aastal. Oma Kontsertidel mängis J.E. Sõrmus
Griegi "Solveigi laulu", Chopini
"Leinamarssi", Schuberti "Ave
Mariat", Tšaikovski "Meloodiat", Bachi
"Chaconne`i" jt. Kui J.E. Sõrmus abiellus
Virginia Hollandiga,sai Virginiast tema |
|
|
klaverisaatja.
J.E. Sõrmus suri 16. augustil 1940.a. Moskvas. Urn tema
tuhaga asub Moskvas Novodevitšje kalmistu punases
telliskivimüüris. J.E. Sõrmus oli tuntud ja hinnatud
rohkem Lääne - Euroopas kui sünnimaal Eestis.Eriti
palju sõpru oli Sõrmusel Saksamaal. Dresdeni lähedal
on lastekodu, mis ehitati Sõrmuse kontsertidel
annetatud raha eest ja ka Dresdeni linnas üks tänav
kannab J.E. Sõrmuse nime. Tallinnat on külastanud
mitmed J.E. Sõrmuse elu ja tegevuse uurijad
tolleaegsest Saksa DV-st: F. Liszti nim. Kõrgema
Muusikakooli ühiskonnateaduste kateedri juhataja dr.
Horst Benneckenstein, Dresdeni Konservatooriumi õppejõud
Irene Beck |
|
| koos
Dresdeni Kunstiakadeemia õppejõu Heino Beckiga ja
Leipzigi Ülikooli õppejõud dr. Werner Kapfenberger (käis
ka Luunjas) jt. Sõrmuse eluloouurijad on püüdnud
selgitada, milles oli J.E. Sõrmuse populaarsuse saladus,
tema kui massimeediumi mõju, et teda kõikjal ja alati
nii suured rahvahulgad kuulama kogunesid. Dresdenis
esines ta 4000 kohaga saalis, kuhu ometi ei mahtunud kõik
need, kes tahtsid tulla J.E. Sõrmust kuulama ja vaatama. |
|