|
|
|
LUULETAJA
KARL EDUARD SÖÖT
Karl
Eduard Sööt sündis 26. dets. 1862.a. Tartu vallas
Lohkva külas, kus ta isa Jaak oli sel ajal Tuki
tuuleveski rentnikuks. Kui väike Karl Eduard oli
kuueaastane, kolis Söödi pere Ilmatsallu Kurvitsa
renditallu. K.E. Sööt õppis Tartus saksa seminari
algkoolis ja Tartu kreiskoolis. Ta töötas Tartu ümbruse
valdades kirjutajana ja oli "Oleviku"
toimetuses. 1893 - 95 asutas K.E. Sööt ise oma
kirjastuse, trükikoja ja raamatukaupluse. Ta andis välja
ka heatasemelist "Piltidega Naljakalendrit" ja
kalendrit "Aeg". K.E. Sööt võttis osa
paljude seltside tööst: "Vanemuise" selts, Tartu
Eesti Põllumeeste Selts, |
|
|
|
|
Karl Eduard Sööt
|
|
| Eesti
Rahva Muuseumi Ühing jt. Sööt oli ka "Postimehe"
toimetuse liige ja vastutav toimetaja. Luuletamist
alustas "Oleviku" toimetuse kirjanduslikus
keskkonnas värsivihikutega "Aasaõied" I, II,
kust võib leida südamlikku koduluulet ja naljatlevaid
armastuslaule. K.E.
Sööt on kirjutanud ka rohkesti lastelaule (500 ringis).
Üldtuntumad oleksid "Äiu, lahke lapsukene",
"Maga memme marjukene", "Uni tuleb
ullikene", "Upa päikse ääre pääle",
"Sõidat sõidat sõtse poole",
"Piitsavarrest ratsaruun", "Meie
Intsu, meie Antsu", "Tombi-Toomas tore mees",
"Krooks-krooks", Aidu-raidu ratas katki"
jt., milledes kõikides leidub rohkesti lastepärast
uljust mängimis- ja tegevusrõõmu ning fantaasiat. Söödi |
|
| lastelauludele
on rohkesti viise loonud heliloojad J.Aavik, R. Päts,
A. Läte, J. Zeiger, A. Karindi, V. Tamman jt. K.E. Söödilt
on ilmunud rohkesti nii luule- kui proosatõlkeid. K.E.
Söödi luule on kooskõlas tema eluga, mis on olnud
loov, ehitav, tegevusrikas ja edasiviiv nii isiku kui ühiskonna
seisukohalt vaadatuna. See traditsioon sai alguse
1988.a. Luunja raamatukogu tollase juhataja Helju
Hallapi ja þürii liikme Toivo Ärtise ideena.
rahaliselt toetas neid üritusi sovhoosi juhtkond
eesotsas Ilmar Lauritsaga. Praegu korraldab Söödi -
auhinna välja andmise üritust Luunja vallavolikogu
kultuurikomisjon (esimees Aare Treial) koos raamatukogu
juhatajate ja eestikeele õpetajatega. Auhinna |
|
|
| määramise
þürii esinaine on luuletaja ja proosakirjanik Lehte
Hainsalu. Auhinnatud luuleraamatu illustreerimise eest
antakse ka kunstniku preemia. Söödi preemia laureaadid
Olivia Saar, Ott Arder, Heljo Mänd( kaks korda), Milvi
Panga, Lehte Hainsalu, Ellen Niit, Leelo Tungal (kaks
korda), Erika Esop, Eno Raud, Ilmar Trull. Juba palju
aastaid on Söödi - preemiaid laureaatidele kätte
andnud Luunja vallavanem Aare Songe. Need kirjanduspäevad
on toimunud Luunja keskkooli saalis kooli noorematele õpilasetele.
Luunja rahvas arvab nii, et kuni kestab eesti lasteluule,
püsib ka Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind -
ainuke omataoline Eestis. |
|
|
|
|
K. E. Söödi mälestuskivi
|
|