KABINA LASTELAULUPIDU

02. juunil 1870. a.  toimus Tartumaal Kabinas esimine  ilmalik lastelaulupidu. Selle ürituse idee tekkis Tartu ümbruse koolmeistril, kes innustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid aktiviseerida muusika õpetust koolides. Nii otsustatigi korraldada järgmisel  aastal lastelaulupidu kõigi ümbruskonna  rahvakoolide osavõtul. Lastelaulupeo üldjuhi kohustused võttis enda peale esimese üldlaulupeo peakomisjoni president, Tartu-Maarja kihelkona pastor A. H. Willigerode. Repertuaari küsimus lahendati: A.H. Willigerode võttis paarkümend saksa järelromantismi perjoodi laulukest, lõi

nendele ilmaliku sisuga eestikeelsed tekstid ja avaldas need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis.  Lastelaulupeost  võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole tuhande täiskasvanud laulja ja kolm pasunakoori.2. juunil päikesepaistelisel hommikul oli tee Kabinasse vankreid täis ning mööda Emajõge sõidutasid aurulaevad Peipus, Dorpat ja Aleksander laulupidulisi peopaika. Ajakirjanduse andmetel ulatus piduliste koguarv 2000-ni. Emajõe kallast mööda mindi rongkäigus Väike-Kabinasse, kus toimus jumalateenistus. Peale välijumalateenistust mindi läbi metsa

David Otto Wirkhaus
Suur-Kabinasse peoplatsile, milleks oli väikese liivakünkaga ala Emajõe kaldal hõreda metsa ääres loodus kaunis kohas (praeguse lastelaagri territooriumil). Kui kooli noored ja täiskasvanute segakoor olid poolringis laululaval aset võtnud, A. H. Willigerode nende ette astunud ja D. O. Wirkhaus pasunaga hääled kätte andnud, kõlas Emajõe lammorus avalaul "Me püha on käes". Õhtupoolses peokavas oli peamiseks kooride võistulaulmine, mille võitsid Väägvere koolikoor, kihelkonnakooli koor, Tammistu ja Luunja koolikoor. Päike vajus juba metsa taha, kui D. O. Wirkhausi pasun kutsus lapsi viimaseid ühislaule laulma. Kabina lastelaulupeost võib lugeda 1932. a. "Muusika lehest" nr. 12, kus J. H.
Lastelaulupeo mälestuskivi avamisel 1995.a.
 Wirkhaus on kirjutanud artikli "Mälestusi 1870. a. kolmekordsest laulupeost". Kui esimesest lastelaulupeost Kabinas möödus 125.  aastat,  otsustas Luunja vallavolikogu seda tähistada. Moodustati orgkomitee: Kaljo Pung (esimees), Lennart Jõela (muusika juht), Lia Hanschmidt (kultuurikomisjoni esinaine), Heino Saar, Sirje Kern, Aile Parmsoo, Ursel Oja, Aare Leidik, Raivo Tarik, Arvet Sarapuu, Ants Leis, Aili Karindi, Ülle Joonas. Kuna korralikku laulupidu ilma laululavata pidada ei saa, siis otsustati Luunja parki ehitada laululava. Laululava projekteerinud  Vadim Tsentropovi idee teostamiseks valiti välja ehitusfirma Eviko. Ehituseks kulunud 431000 kroonist saadi põhiosa valla eelarvest, 180000
krooni eraldas  vabariigi valitsus riiklike investeeringute programmi raames ja õla panid alla ka Eesti ja Tartu kultuurikapital ning paljud teised. Laulupeole eelneval päeval 19. mail 1995. a. kogunesid lastekoorid võistulaulmiseks Luunja kultuurimajja (zürii esinaine Valli Ilvik). Esikohale tuli Tartu  7. keskkooli lastekoor "Maarjalill", keda juhatas Ave-Maria Sild. Teise koha sai Tartu 16. keskkooli  lastekoor (juhataja Kadri Pihlar) ja kolmanda koha sai Elva keskkooli lastekoor (juhataja Pirika Sööt). Pärast Kabina mälestuskivi avamist siirdus laulupeoliste rongkäik Luunja parki kontserdile, millest võttis osa 17 lastekoori, 8 poistekoori, 3 meeskoori, 2 puhkpilliorkestrit ja 4 rahvatantsurühma.
Laste laulupidu 1995.a
  Järgmine laulupidu korraltati viie aasta pärast. 2.-4. juunil 2000. a. leidis aset Luunjas aset kultuuriprojekt noortele "130 aastatesimesest lastelaulupeost Kabinas". Luunjasse oli lauljaid ja tantsijaid Tartust, Tartu-, Pärnu-, Viljandi-, Põlva ja Valgamaalt. Projekti teostas Luunja vallavalitsus, juhtis Luunja kooli kasvandik Merje Songe ning korrakdasid Aare Songe (vallavanem), Aare Treial (kultuurikomissoni esimees), Aile Parmsoo, Sirje Kern, Ursel Oja. 3. juunil Kabina mälestuskivi ees rääkis lastelaulupeo ajaloost Aili Karindi ja laulis Kilingi-Nõmme ansambel "Üks väike rõõm". 4. juuni kontserdipäeval kõlasid nii uuemad kui vanemad laulud (saatis ansambel "Sept"). Kontsert kandis motot
 "Isamaa on laste luule". Projekti viisid läbi kunstilise poole pealt muusikaline juht Toomas Voll (Kilingi-Nõmme), lavastaja Katrin Nielsen (Pärnu), koreokraaf Aita Jugaste (Tartu), dirigent Eve Paap (Luunja) ja dirikent Pirika Sööt (Elva). 1995. a. laulupeol ütles muusikajuht Lennart Jõela: "Oled poiss või oled plika, laula sõber, laula ikka, sest laul teeb tuju heaks!".

Lastelaulupeo mälestuskivi