Luunja Riigimajandist

1. mail 1920. a. rentis Eesti Seemnevilja Ühisus 634 hektari suuruse Luunja mõisa. Luunjas kasvatati teravilja-, heina- ning aed- ja juurviljaseemet. Juhtivateks jõududeks olid: juhataja J.Hain (Luunjas 23 aastat), abijuhatajad J.Tohver ja A.Sakkeus, karjaravitseja J.Utso, piiritusemeister P.Jesse, puukoolijuhataja J.Palk. Luunja Seemnekasvanduse suuremaks tuluallikaks oli seemneviljamüük. Luunjas olid ka omad kohalikud sordid, nagu talinisu ja maaoder. Karjaaretuse edendamiseks ümbruskonnas soetas riigimõis tõupulle ja sugutäkke. Luunja Seemnekasvanduses oli 10,5 hektari suurune puukool ja
emapuuaed. Tööstusi oli Luunjas rigimajandil kaks: piiritusevabrik ja Baltimaade suurim juustutööstus. 1940. a. muudeti Luunja Seemnekasvandus Riikliku Seemnekasvatuse Trusti "Eesti Seemnevili" Luunja Seemnekasvanduseks. 1945. a. 15. detsembrist määrati Trusti "Eesti Seemnevili" Luunja seemnekasvatussovhoosi direktoriks Otto Vaimann (Luunjas agronoomia 1939. aastast). 1945-1948. a. Oli Luunjas peamiseks tootmisharuks seemnekasvatus. 1949. a. muutus sovhoos tõuloonakasvatuse suunaga majandiks (seemnekasvatuse kõrvalharu oli kuni 1957. aastani). Aastatel 1949-1962 tegeles sovhoos ka

Otto Voimann
hanekasvatusega. 1964. a. liideti sovhoosiga "Ühenduse" kolhoos ja 1966. a. "Jüriöö" kolhoos. Luunja sovhoosi suuruseks sai 6688 ha, millest põldu 3037 ha. Alates 1973 hakkas Luunja sovhoosi juhtima põllumajandusteaduste kandidaat Ilmar Laurits, kelle oskuslikul juhtimisel kujunes Luunja sovhoos üheks vabariigi parimaks majandiks. Aindusministeeriumi majandina on Luunja sovhoos kõige rohkem tartlaste toidulaua eest hoolt kandnud. Peale piima ja liha saadi,tilli, rabarberit, porgandit, tomatit, kaalikat ja šampinjone. Lillekasvatuse tarvis moodustati 1985. a. omaette osakond. Roose kasvatati nii soekasvuhoonetes, kilemajades ja avamaal. Luunja riigimajandis jõuti ka
väga palju ehitada: masinate hooldekoda, kombainikuur, šampinjonide kasvatamise kompleks, kaks sööklat, farme, mitu kauplust, kultuurimaja ning palju muid hooneid. Luunja riigimajandi üheks edukuse põhjuseks on olnud kahtlemata see, et siin on elanud ja töötanud ikka ja alati tublid tööinimesed. Luunja sovhoosist on on kirjutanud raamatu "Täna, homme, ülehomme" Nasta Pino (ilmunud 1984. a.).

Luunja sovhoosi viljapõllul

Lunja Riigimjandi mälestusmärk